Teie ostukorv on tühi.
Aster pojengikujuline "Pivoine" (mix)
Pojengikujuline aster "Pivoine" (värvide segu).
Suurepärane bukett!
Taime kõrgus 65 cm, püramiidja vormiga. Õisikuvarred tugevad kõrgusega 40-45 cm.
Õisikud poolsfäärilise või keraja kujuga, täidisõielised, diameetriga 10-13 cm, 10-14 tükki taimel.
Õitseb augustis-septembris.
Kasutatakse väga laialdaselt: istutamiseks kogutud gruppidena peenrasse, rabatkadesse ridadena või lõikeõiteks.
Agrotehnika: aster on külmataluv (talub lühiajalist öökülma), valgustarmastav, eelistab dreenitud ja orgaanilise aine rikast mulda, kuid mitte värsket sõnnikut.
Samale kasvukohale võib astreid istutada alles 6 aasta pärast. Selleks, et vältida bakteriaalset mädanikku, tuleb taimed külvata steriilsesse mulda (kastetud keeva veega) ja istikud istutada välja võimalikult vara.
Hoiduda juurte vigastamisest (taimed võivad haigestuda seenhaigustesse), liigsest kastmisest ja samuti jälgida, et ei kahjustaks lehetäi.
Mida varasem istutus, seda parema kvaliteediga varred ja suurem saagikus.
Külv: istikuteks külvata märtsis aprillis külvikasti skeemiga 6x6 0,5 cm sügavusele.
Istutusmulla segu: 1/7 osa turvast, 1/10 mättamulda, 1/10 liiva, 1/10 lehmasõnnikut.
Tõusmed ilmuvad 7-14 päeva jooksul +15°C juures (kasta mõõdukalt, sooja veega). 1–2 nädalat enne väljaistutamist karastada taimi, alandades temperatuuri +10 °C.
Mais istutatakse taimed välja skeemiga 30x30 cm. Avamaale külvatakse seemned juuni algul (enne külvi seemneid leotada kasvustimulaatori lahuses, loputada ja kuivatada).
Hooldus.
Väetatakse:
1) 2 pärislehe faasis;
2) nädal enne väljaistutamist;
3) õite moodustamise ajal.
Õitseb juuli keskelt septembrini. Kui seemned külvata juunis kile alla, siis õitseb septembris (õied on väiksemad, kuid avanevad üheaegselt). Detsembris jaanuaris külvates õitsevad mai keskel.
* HAIGUSED.
Fusarioos.
Fusarioosne kärbumine või astrite fusarioos - see on seenhaigus mida kutsub esile see mis kuulub fusariooside perekonda.
Haigus ilmub juba täiskasvanud taimedel õiepungade loomise faasis ja õitsemise alguses. Radikaalseid haiguse vastu võitlemise meetodeid pole siiani välja töötatud, kuid on olemas profülaktilised meetodid, mis on võimelised haigusesse nakatumist vähendama. Väga tähtis on astritele luua suurtel kasvualadel kultuuri vaheldus.
Astrid peavad vahelduma teiste lille- või köögiviljakultuuridega nii, et teda ei kasvatataks samal kasvukohal enne 5-6 aastat.
Kasvukohale mida valmistatakse ette astrite kasvatamiseks ei tasuks anda sõnnikut ega värsket komposti vaid ainult kõdu ja hästi kõdunenud komposti.
Fusarioosi vastu aitavad kõik võtted, mis suurendavad füsioloogilist vastupidavust fusarioosile, aga nimelt: külvieelne seemnete töötlemine mikroelementide lahusega, tervete ja tugevate istikute kasvatamine, juurevälised väetamised mikro- ja makro väetistega.
Taimi ei tasu istutada tihedalt, on vajalik et reavahed oleksid hästi tuulduvad ning juurekaela juurde ei koguneks seisvat vett.
Fusarioosiga nakatunud taimed tuleb koheselt eemaldada peenralt. Neid ei tohi mingil juhul matta mulla alla või panna komposti hulka.
Need tuleb kindlasti põletada. Ja, muidugi, tuleb valida fusarioosikindlamaid sorte. Selliseid sorte on küllalt palju.
Niiskel suvel võivad astrit kahjustada peale fusarioosi hahkhallitus, hallmädanik ja jahukaste. Võitluses nende haigustega aitavad perioodilised töötlemised preparaatiteda, mis on fundasooli sarnased.
Harva ilmuvad astritele ka viirushaigused-kollatõbi ja kurgi mosaiikviirus. Nende haiguste profülaktikaks on neid tihti ründavate täide tõrje. Need on põhilised haiguste edasikandjad.
Viirustega nakatunud taimed eemaldatakse kiiresti ja põletatakse. Mulla alla või kompostihunnikusse neid matta ei tohi.
Kahjurid: pungtäi - see kahjustab noori taimi juba istikueas kui taimel on veel kõigest 3-4 pärislehte. Pungtäi kutsub esile lehtede deformeerumise taime ladvas, lehed kobrutavad.
Tõrjevõtted: pritsitakse klorofossiga, karbofossiga, "Decis"ega ja "Inta-Viriga". Pritsimist tuleb teha enne kui taimedel moodustub 4 pärislehte.
Peale täi võivad astrit kahjustada tubaka ripslane, vahustaja ja rohulutikas. Neid tõrjutakse müügil olevate lubatud preparaatidega.
Suurepärane bukett!
Taime kõrgus 65 cm, püramiidja vormiga. Õisikuvarred tugevad kõrgusega 40-45 cm.
Õisikud poolsfäärilise või keraja kujuga, täidisõielised, diameetriga 10-13 cm, 10-14 tükki taimel.
Õitseb augustis-septembris.
Kasutatakse väga laialdaselt: istutamiseks kogutud gruppidena peenrasse, rabatkadesse ridadena või lõikeõiteks.
Agrotehnika: aster on külmataluv (talub lühiajalist öökülma), valgustarmastav, eelistab dreenitud ja orgaanilise aine rikast mulda, kuid mitte värsket sõnnikut.
Samale kasvukohale võib astreid istutada alles 6 aasta pärast. Selleks, et vältida bakteriaalset mädanikku, tuleb taimed külvata steriilsesse mulda (kastetud keeva veega) ja istikud istutada välja võimalikult vara.
Hoiduda juurte vigastamisest (taimed võivad haigestuda seenhaigustesse), liigsest kastmisest ja samuti jälgida, et ei kahjustaks lehetäi.
Mida varasem istutus, seda parema kvaliteediga varred ja suurem saagikus.
Külv: istikuteks külvata märtsis aprillis külvikasti skeemiga 6x6 0,5 cm sügavusele.
Istutusmulla segu: 1/7 osa turvast, 1/10 mättamulda, 1/10 liiva, 1/10 lehmasõnnikut.
Tõusmed ilmuvad 7-14 päeva jooksul +15°C juures (kasta mõõdukalt, sooja veega). 1–2 nädalat enne väljaistutamist karastada taimi, alandades temperatuuri +10 °C.
Mais istutatakse taimed välja skeemiga 30x30 cm. Avamaale külvatakse seemned juuni algul (enne külvi seemneid leotada kasvustimulaatori lahuses, loputada ja kuivatada).
Hooldus.
Väetatakse:
1) 2 pärislehe faasis;
2) nädal enne väljaistutamist;
3) õite moodustamise ajal.
Õitseb juuli keskelt septembrini. Kui seemned külvata juunis kile alla, siis õitseb septembris (õied on väiksemad, kuid avanevad üheaegselt). Detsembris jaanuaris külvates õitsevad mai keskel.
* HAIGUSED.
Fusarioos.
Fusarioosne kärbumine või astrite fusarioos - see on seenhaigus mida kutsub esile see mis kuulub fusariooside perekonda.
Haigus ilmub juba täiskasvanud taimedel õiepungade loomise faasis ja õitsemise alguses. Radikaalseid haiguse vastu võitlemise meetodeid pole siiani välja töötatud, kuid on olemas profülaktilised meetodid, mis on võimelised haigusesse nakatumist vähendama. Väga tähtis on astritele luua suurtel kasvualadel kultuuri vaheldus.
Astrid peavad vahelduma teiste lille- või köögiviljakultuuridega nii, et teda ei kasvatataks samal kasvukohal enne 5-6 aastat.
Kasvukohale mida valmistatakse ette astrite kasvatamiseks ei tasuks anda sõnnikut ega värsket komposti vaid ainult kõdu ja hästi kõdunenud komposti.
Fusarioosi vastu aitavad kõik võtted, mis suurendavad füsioloogilist vastupidavust fusarioosile, aga nimelt: külvieelne seemnete töötlemine mikroelementide lahusega, tervete ja tugevate istikute kasvatamine, juurevälised väetamised mikro- ja makro väetistega.
Taimi ei tasu istutada tihedalt, on vajalik et reavahed oleksid hästi tuulduvad ning juurekaela juurde ei koguneks seisvat vett.
Fusarioosiga nakatunud taimed tuleb koheselt eemaldada peenralt. Neid ei tohi mingil juhul matta mulla alla või panna komposti hulka.
Need tuleb kindlasti põletada. Ja, muidugi, tuleb valida fusarioosikindlamaid sorte. Selliseid sorte on küllalt palju.
Niiskel suvel võivad astrit kahjustada peale fusarioosi hahkhallitus, hallmädanik ja jahukaste. Võitluses nende haigustega aitavad perioodilised töötlemised preparaatiteda, mis on fundasooli sarnased.
Harva ilmuvad astritele ka viirushaigused-kollatõbi ja kurgi mosaiikviirus. Nende haiguste profülaktikaks on neid tihti ründavate täide tõrje. Need on põhilised haiguste edasikandjad.
Viirustega nakatunud taimed eemaldatakse kiiresti ja põletatakse. Mulla alla või kompostihunnikusse neid matta ei tohi.
Kahjurid: pungtäi - see kahjustab noori taimi juba istikueas kui taimel on veel kõigest 3-4 pärislehte. Pungtäi kutsub esile lehtede deformeerumise taime ladvas, lehed kobrutavad.
Tõrjevõtted: pritsitakse klorofossiga, karbofossiga, "Decis"ega ja "Inta-Viriga". Pritsimist tuleb teha enne kui taimedel moodustub 4 pärislehte.
Peale täi võivad astrit kahjustada tubaka ripslane, vahustaja ja rohulutikas. Neid tõrjutakse müügil olevate lubatud preparaatidega.
